Kesk- ja Ida-Euroopa pangandussektori kasv endiselt Euroopa Liidu keskmisest kõrgem

“Tulevane majanduskasv on suure tõenäosusega valdkonniti väiksem ja erinevused regioonisiseses kasvus palju suuremad kui varem,” ütles Gianni Franco Papa, UniCrediti Kesk-ja Ida-Euroopa divisjoni juht. “KIE jaguneb kaheks, esimene suurtest majandustest koosnev osa kasvab tõenäoliselt täiel hool, samas kui teise osa puhul tekitavad probleeme struktuurilised nõrkused ning tugev sõltuvus Euroopa äärealade tulemustest.” Keskmises perspektiivis näevad UniCrediti analüütikud jätkuvalt arvestatavat potentsiaali järelejõudmiseks, mida rõhutavad kasvav tootlikkus ning sissetulekute taseme kasv – seda peegeldavad pikaajalised SKP prognoosid, mis on KIE puhul keskmiselt üle 4%. Pikas perspektiivis aitaks regionaalset ühtlustumist saavutada majanduslik hajutamine ning väliskaubandust toetavate sektorite suurem roll. Selles kontekstis saavad pangalaenud olema otsustava tähtsusega ning peaksid muudatusi toetama.
 

Eelmise aasta jooksul jätkus laenutegevuse laienemine KIE regioonis, ehkki 2010. aastaga võrreldes aeglasemas tempos ning aasta teisel poolel hajudes, seda jätkuvate tormide tõttu finantsturgudel ning kiiresti kokku kuivava rahastamiskeskkonna tingimustes. Laenumahtude kasvu toetas korporatiivsektor, millele tõi kasu majanduse tsükliline taastumine 2010. aastal ja 2011. aasta esimesel poolel. “Et kriisile eelnev laenude ja hoiuste suhe KIE regioonis osutus jätkusuutmatuks, asusid pangad jõuliselt klientide säästude osas konkureerima, pakkudes kõrgemaid intressimäärasid,” kommenteeris Fabio Mucci, UniCrediti KIE ja Poola strateegilise planeerimise juht. “2010 nägime võrdlemisi muljetavaldavat hoiuste mahtude tõusu, mis KIE regioonis ulatus keskmiselt 21% juurde, kasvades eriti jõuliselt SRÜ ja Türgi puhul.”

2011. aasta algul, pärast paremate likviidsustingimuste taastumist ja üha lisanduvaid tõendeid, et konkurents hoiustele hakkab muutuma pankade kasumlikkusele ohtlikuks, taandus tähelepanu hoiustelt ning võimendus asus mõnevõrra taastuma. 2011. aasta teisel poolel aga muutsid pangad kurssi, kuivõrd eurotsooni kriisi vähendas likviidsust, ning võitlus hoiuste pärast taastus. Teatud määral oli likviidsuse vähenemine seotud ka välisrahastamise kahanemisega, mida omakorda raskendas teatud juhtudel keskpankade piirav poliitika, mis püüdis kohalikke valuutasid nõrgenemast hoida.

Vaatamata märgitud rahastamistingimuste halvenemisele aasta teisel poolel ning survele tulupoolele, paranesid pangandussektori tulemused hulga parameetrite osas. Eriliselt võib välja tuua krediidikvaliteedi üleüldist stabiliseerumist, mis kaasnes laenude taastumise ja makromajanduslike tingimuste paranemisega. “Keskmine halbade laenude suhtarv regioonis pole tõusnud 2010. aasta lõpust saadik, jäädes 14% juurde eelmise aasta lõpu seisuga”, kommenteeris Mucci. “Suuremas osas KIE riikidest jäi halbade laenude suhtarvude tipp või stabiliseerumine 2011. aasta keskpaika. Varade kvaliteedi paranemine peegeldus selgelt ka riskikulude vähenemises, mis avaldas positiivset mõju pankade kasumlikkusele nii 2010. aastal kui 2011. aasta esimesel poolel.” Provisjonide tasemed langesid kõigis riikides peale Kasahstani, suurim oli langus Balti riikides, Venemaal, Bosnias, Ungaris ja Ukrainas. Selle tulemusena vähenes provisjonide osakaal panga keskmistes mahtudes 2011. aastal 2010. aastaga võrreldes poole võrra.

Edaspidi peaks laenuaktiivsuse kasvumäär kriisieelse ajaga võrreldes langema, jäädes madalamate kahekohaliste arvude tasemele. “Uue normaaltaseme” olukorras peaks prevaleerima tasakaalustatum rahastamisstruktuur, eriti suurte rahastamispuudujääkidega riikides.
 

Praeguse euroala kriisi tõsidus kasvatas hirmu, et Lääne-Euroopa pankade ees seisvad kapitalivajadused ja rahastamissurved võivad suurendada survet vähendada võimendust Kesk- ja Ida-Euroopas. Lääne-Euroopa finantsinstitutsioonid on KIE pankades oluliste omanike seas. 2.5 triljonist eurot moodustavatest pangavaradest on 46% välisomanike kontrolli all. Mitmed kapitalisidemed KIE ja Lääne-Euroopa pankade vahel on muutnud regiooni vastuvõtlikuks praeguse euroala kriisi doominoefektile. Aastaid on KIE pangandussektor sõltunud välisrahastusest, mis pärineb peamiselt välisomanikelt, ning väliskohustused moodustavad olulise osa nende varadest.

UniCrediti analüütikute uuringute kohaselt on Lääne-Euroopa pankade reaktsioonist EBA kapitalinõuetele tulenev mõju KIE pankadele piiratud. See eeldus rajaneb pankadelt saadud informatsioonil selle kohta, kuidas nad plaanivad saavutada 9% CT1 määra 2012. aasta juuni lõpuks. Keskmises perspektiivis ei välista analüütikud, et ebasoodsam makromajanduslik olukord ja püsiv riigipoolne surve võivad sundida osa Lääne-Euroopa pankadest kasutusele võtma iseseisva ärimudeli oma KIE filiaalides.

 

“Globaalse majanduse ja Euroopa pangandussektori viimaste arengute valguses on KIE regiooni tähtsus rahvusvaheliselt tegutsevate pankade kasvule ja kasumlikkusele saanud veelgi selgemaks,” ütles Gianni Franco Papa, UniCrediti Kesk- ja Ida-Euroopa divisjoni juht. “Regiooni panus rahvusvaheliste pangandusgruppide tuludesse 2011. aastal oli kaalukas ning regioon on kasvu seisukohalt jätkuvalt võtmetähtsusega, kuivõrd ootame sealt jätkuvalt paremaid tulemusi kui koduturgudelt.”

Olgugi, et geograafiline hajutamine on rahvusvaheliste tegijate strateegias oluliseks tugisambaks, selgines sel aastal äristrateegiate fookus teatud konkreetsetele turgudele. Viimased arengud on sundinud regioonis tegevuse kokkutõmbamist kiirendama väiksematel tegijatel, kes peavad vastu seisma raskustele koduturul.

KIE turul aktiivsete rahvusvaheliste tegijate paremusjärjestus osutab, et 2011. aasta esimese poole seisuga oli UniCredit jätkuvalt regioonis juhtival positsioonil, edestades rahvusvahelisi konkurente suuruselt ning kasumlikkuselt. Olles tipp-5 panga seas 11 riigis, on UniCreditil hea positsioon ka regiooni kõige atraktiivsematel turgudel nagu Venemaa ja Türgi. “Eesseisvatel aastatel kavatseme tugevdada oma juhtpositsiooni KIE turul, kohaldades iga riigi jaoks individuaalset lähenemist, mille määravad kasumlikkus ja likviidsus. Samas on selge rõhk turgudel, kus grupil on tugev kohalolu,” juhtis Papa tähelepanu. “Mitmete strateegiliste algatuste kaudu, mis on suunatud investeeringute intensiivsele optimeerimisele, suurendame KIE regioonis tegutsemise väärtust veelgi.”